Eesti ehitustegevuses tekib märkimisväärne osa sisemajanduse koguproduktist. Mõistagi iseloomustab ühiskonnas mingi valdkonna peale kokku kulutatud raha teatavat majanduslikku võimekust. Erinevates riikides on hakatud pöörama kasvavat tähelepanu sellele, milliste vahendite ja millise keskkonnamõjuga saavutatakse see majandusedu.
Tänases ehituses kasutatavad materjalid on oma valmistamisel ääretult energia ja materjalimahukad: 1 tonni põletatud telliste valmistamiseks kulub kuni 1 MWh reeglina fossiilse päritoluga energiat, 1 tonni betooni valmistamiseks 2/3 MWh energiat.
Seega põhjustab iga paikapandud energiamahukalt toodetud ning paikapandud materjalitonn muutusi looduskeskkonnas: õhku paisatakse kasvuhoonegaase, muudetakse märgatavalt maapinda ning võidakse kahjustada põhjaveega seotud protsesse. Liigsed kasvuhoonegaasid atmosfääris põhjustavad ÜRO hinnangul kuni 6 kraadise kliimasoojenemise XXI sajandil. Teatav roll selles kliimamuutuses on ka energiamahukal ehitamisel ning materjalitootmisel.
Ehitustegevuse energiasäästlikkuseks ei saa täna pidada vaid seda, kuivõrd soojapidavaid hooneid suudetakse rajada, vaid ka seda, millise energia ja materjalikulutusega need ehitusmaterjalid on loodud.
Arenguvisiooniks võiks olla Eesti kui infotehnoloogiliselt seostatud hajalinn.
Välisturistid külastavad Tallinna ikka eelkõige vanalinna, mitte kerkiva kääbusmanhattani tõttu. See loob eeldused, et ehitusturu raskuskese nihkub mahukatelt ja kallitelt suurehitustelt elamuehitusse. Arenguvisiooniks võiks olla Eesti kui infotehnoloogiliselt seostatud hajalinn. Tulemuseks on võimalus luua elukeskkonda tunduvalt lihtsamatest ning väiksema energiamahukusega materjalidest kui see täna sünnib.
Ökoloogilised tehnoloogiad ehituses.
SAVI ....Samas on savi püsiv niiskusesisalduseni kuni 10% - see omadus loob saviseintega ruumidesse stabiilse mikrokliima. Tänane kogemus viitab, et kergsaviplokkide 1 m³ maksumuseks Eesti oludes on sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast (kas sundkuivatus või iseeneslik kuivamine) 900-1200 kr/m³. Kergsavil on väga head heliisolatsiooniomadused ning samas toimib kergsavisein hingava membraanina, tasakaalustades nii niiskuse kui gaasireziime välis- ja siseruumi vahel. Välisviimistluseks sobib kergsaviseinale nii lubikrohv kui laudis.
Juhul, kui soovitakse õhemat aga soojapidavat saviseina, on soovitatavateks soojaisolatsioonimaterjalideks roomatid või märgpuistel paigaldatud tselluvill.