Maailmas ja Eestis

Tselluvill eristub selgelt oma toorme poolest – tselluloos on see aine puidus, mis puu puitunuks muudab. Seetõttu kasutatakse tselluvilla nimetusena ka puitkiudvilla.

Tselluvilla kodumaa on Ameerika eelmise sajandi algul, sealt liikus ta Euroopasse. Põhja-Ameerika on külm maa ja tselluloossoojustuse positsioon seal jätkuvalt muljetavaldav. Aastatega tehnoloogiad järjest moderniseeruvad, kuid toote tooraine on jäänud kogu aeg samaks - kasutatud, taasringlusse jõudnud ajalehepaber, mis peenestatakse kiududeks ning millele lisatakse tõhusaid põlemis- ja hallitusvastaseid boriide. Tselluvilla traditsioon  on  nii pikk, et vabalt võib pidada teda soojustusmaterjalide vanaisaks.

Eestisse tuli tselluvill läbi Soome, esimene tehas ehitati seal 1978. Walsekto OÜ toodab tselluvilla tootenimetusega tselluvatt aastast 1996. Tselluvatil on Keskkonnaministeeriumi heakskiit. Keskkonnasõbralikkus seisneb nii toote põhikomponendis - orgaaniline, naturaalse koostisega puidukiud 80% koostisest, tema soodsas mõjus maja ja inimese tervisele kui ka mitmeid kordi väiksema energiatarbega tootmises võrreldes anorgaaniliste villadega. Samas ei riku tselluvill keskkonda järelkasutuses: kui on vaja maja lammutada, saab soojustuse kokku korjata ja seda uuesti kasutada, komposteerida või lihtsalt põllule väetiseks laotada.
Tänu oma looduslikule, orgaanilisele päritolule on nii puit kui puitkiudvill erakordselt inimesesõbralikud tooted.

TAGASI