26,4%
vähem küttekulu (Colorado Ülikooli võrdlusuuring tsellufiibri ja klaasfiibri vahel)
Kus kasutatakse ja mis kasu see toob
Soojustus vähendab küttekulu ja parandab elukeskkonda — sõltumata hoone tüübist.
Soojustus vähendab küttekulu ja parandab elukeskkonda — sõltumata hoone tüübist.
Tselluvillaga sobib täita hoone pööninguid, vahelagesid, altpoolt tuulutatavaid põrandaid, seinu ja katuslagesid. Kasutuskohtade valik on peaaegu piiramatu — sobib nii eramutele kui suurhoonetele, kuhu naturaalne soojustus sobib oma iseloomu ja paindliku paigaldustehnika tõttu.
Skeem: eramu soojustamine tselluvillaga kõigis tarindites — pööning, vahelagi, seinad ja põrand.
Colorado Ülikooli juures läbi viidud energiatõhususe uuringus võrreldi kahte sarnast ehitist, mis erinesid ainult soojustusmaterjali poolest. Pärast kolmenädalast monitooringut kasutas tsellufiibriga maja kütmiseks 26,4% vähem energiat kui klaasfiibriga maja — ja ööpäevase soojuskao testis oli tsellufiibriga maja pärast 9 tundi 7°F soojem.
Mustamäe tüüpi paneelmajade katuseid isoleeritakse enamasti pealtpoolt soojustades. Teenust pakuvad mitmed paigaldajad. Nendel majadel on aga katusekonstruktsioonides laepaneeli ja katusepaneeli vahel 30–60 cm tuulutatav tühimik, mida pealt soojustades ei täideta, suletakse vaid tuulutusavad. Iga suurem tühimik hoiab külma niiskust ja suurendab küttearveid. Seetõttu on lahendus ebaefektiivne.
Soojustuse OÜ pakub paneelide vahe soojustamist läbi katusepinda tehtavate avade. See on otstarbekas, kui laepaneeli ja katusepaneeli vahele jääv tühimik on kitsas ja paigaldaja ei mahu vahes liikuma ega soojustama. Läbi katuseavade soojustamine annab otsese soojusefekti.
Juhul, kui tuulutatav tühimik paneelide vahel on laiem (kuni 60 cm) ja võimaldab paigaldajal seal liikuda, pakume tselluvillaga vahe täitmist kogu tühimiku ulatuses. Soojusefekt on sama vahetu kui katuseavade puhul ja all paiknevad korterid muutuvad kohe soojaks.
Tavaline pealt isoleerimine vahtpolüsterooliga tselluvilla soojusefekti ei taga. Lisaks on pealt soojustamine vahtpolüsterooliga kuni neli korda kallim võrreldes paneelidevahe täitmisega tselluvillaga. Isegi kui soojustamise eest ei maksa korteriühistu ise, on see summa, mida kasutatakse ebaefektiivselt.
Kõige olulisem argument tselluvilla kasutamiseks puitmajades on tema niiskustehniline võimekus. Maamajades ja vanades majades on kasutatud ikka vähemalt põhikonstruktsioonides looduslikke materjale nagu puit, savi, lubi, palk, puitsõrestikud jm, mis on hea niiskustaluvusega ehk hingavad materjalid. Nendega samaväärne ja koostoimiv on puidu kiuga tselluloosisolatsioon.
Puitmaju tasub säilitada ja nende väärtust suurendada juba üksnes nende eriomase siseõhu tõttu, inimesele on see kõige omasem ja mugavam hingata. Teine suur väärtus on loodusmaterjalidesse kodeeritud soojus, nii füüsikaline kui emotsionaalne. Majad on tihti soojustatud kättesaadavate materjalidega, korralikult tihendamata ja seetõttu jahtuvad kiiresti maha, kuid neid annab kiirelt ja jõukohaselt taas soojaks ja õdusaks muuta. Parim soojustus puitasumitele on puidupõhine tselluvill.
Tselluvillaga saab vajaduspõhiselt paindlikult soojustada. Kogu hoone on võimalik teha hingavate konstruktsioonidega, ilma kiledesse pakitud piireteta. Teiseks saab soojustada kõiki majaosi kas ükshaaval või eraldi, vastavalt tööjärjele ja vajadusele, ilma tselluvilla soojustehnikat kahjustamata. Kolmandaks on tselluvill kokkuvõttes ökonoomsem paigaldada, sest puudub vajadus läbivateks tuuletõketeks, nende kohaleveoks ja paigalduseks ning kilede ja aurutõkete järele.
Tselluvill täidab üsna väikesed uurded ja praod, olgu konstruktsioon tikksirge, kõverustega või mitmel eri ajastul ümber ehitatud. Soojustuse OÜ on leidnud lahenduse ka keerukate konstruktsioonide soojustamiseks, kuhu algul puudus üldse ligipääs. Kui pööningul on vana soojustus, ei pea seda eemaldama — uus kiht puhutakse algsele soojustusele peale ja maja soojajuhtivus paraneb, vahel kuni 40%.
Saada mõõdud või kirjelda objekti — vastame tavaliselt ühe tööpäeva jooksul. Nõu küsimine ei kohusta millekski.