| |
Passiivmaja on sama nagu hallitav maja
Raimo Myöhänen
Prügikorjaja blogi
Saksamaal on passiivmaju ehitatud juba kolm kümnendit. Vähehaaval on see hullus levinud ka Soome, kus neid ei tohiks mingil juhul ehitada. Sama puudutab teisigi põhjamaid. Kuid nüüd ei saa selle vastu enam midagi parata. Majaehitus on läinud seda teed, et kõigepealt ehitatakse valmis poolemiljoniline maja, mille kütmisel säästetakse aastas 1000 €. Samas muudetakse maja vastuvõtlikuks hallitusele. Nagu ka selle elanikud.
Miks on energiasääst asi, mis on hulluks ajanud isegi mõistlikud inimesed? Maja ehituskulusid tõstetakse 5-10%, et energiakulust säästa 0,2% aastas. Läheb 25-30 aastat, enne kui ehitusele kulunud lisaraha ennast elektrisäästu näol tasa teenib. Sellesse arvestusse ei ole lisatud neid hallitusest põhjustatud parandustöid ega inimeste haigusi, mida hallitavas majas elamine põhjustab.
Iga selle maa elanikku, kes kahtleb passiivmajas, sõimatakse ketseriks, kes ei mõista ehitamisest muhvigi. Neil võib isegi õigus olla, kuid kus siis on peidus passiivmaja pooldajate tarkus? Vaieldakse ja arvutatakse kokku ainult kokkuhoitud elektrit, kuid maja tuulutusele tähelepanu ei pöörata. Kui seinad, katus või põrand ei hinga, siis niiskus teatud kohtades tiheneb ja hallitus on vältimatu. Niiskus koguneb akende ümbruses, mille silikoontihendus muutub mustaks ja aknaalune osa hakkab kasvatama karva. Sama on pesutubade lähedal olevate kappide taganurkade ja kardinatagustega.
Esimesena saadaksin passiivmaja ehitajad isiklikult oma silmaga tutvuma vanade 80-90-aastail ehitatud majadega. Et küsiksid elanikelt, kuidas nad on reageerinud majas esinevatele hallitusolukordadele. Vähim, mida selle häda vastu teha saab, on lugeda inimeste arutlusi elust hallituse keskel. Netis on hulgi vastavaid näiteid.
|
