Harilik majavamm - puidu suurim vaenlane hoonetes
Kalle Pilt, Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA
Oma Maja, .2006
Majavammist nakatunud puit pole mitte ainult vanade majade murelaps, ka uutes eramutes võib kehvasti paigaldatud soojustuse või liigniiskuse tulemusena vohama pääsenud majaseen teha palju pahandust.
Eestimaal pole harilikul majavammil vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi, kuigi on leitud hariliku majavammi viljakehi maapinnal hoone vahetus läheduses.
Enamasti on hariliku majavammi kahjustust tuvastatud hoonete keldrites ja esimeste korruste põrandakonstruktsioonides.
Teisele korrusele ja kõrgemale levib seen ainult soodsates tingimustes (veeavarii, kestev liigniiskus või konstruktsioonide leke).
Erandiks on siiski savi-liiva täidisega vahelaed. Mitmes Eesti lossis ja mõisas on leitud seeneniidistikku teisel ja ka kolmandal korrusel just viimati nimetatud põhjusel.
Keldrites võib harilikku majavammi leida puitkonstruktsioonide läheduses, kuid väga tihti on seeneniidistiku ja -viljakehadega kaetud ka kivipinnad.
Kivikonstruktsioonidest vamm siiski toitaineid ei leia ja kasutab neid vaid levikuks ning paljunemiseks (viljakehade moodustamiseks).
Hoone kasutusotstarvete lõikes võib harilikku majavammi leida renoveeritud elumajades ning suvilates, mis on ümber ehitatud elumajadeks.
Samuti on suurema majavammi riskiga puidust (põranda)konstruktsioonidega üldkasutatavad hooned (kirikud, kultuurikeskused, koolid jms).
Väga kiire kahjustusulatusega majaseeneks teeb hariliku majavammi asjaolu, et ta on suuteline oma elutegevuseks vajalikku niiskust seeneniidistiku kaudu transportima pikkade vahemaade taha.
Hariliku majavammi levikuviisid
Eosed on hariliku majavammi kõige levinumad edasikandjad. Suurema koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väiksesed ja üksikuna paljale silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad-linnud ja ka inimesed kergesti eoseid suurte vahemaade taha.
Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobimatutesse kohtadesse.
Viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise on võimalik majavammi levimine hoone teistele konstruktsioonidele.
Hariliku majavammi tekkepõhjused
Kõige sagedasemaks on ebapiisav ruumide ja konstruktsioonide ventilatsioon. Seda eriti esimese korruse põranda osas, kus tihti suletakse ventilatsiooniavad vundamendis põhjusel, et põrand on külm, vahel remonditakse vundamenti, unustades taastada tuulutusavad jne.
Teiseks väga sagedaseks põhjuseks on vee liikumist takistavate materjalide vale kasutamine. Sellised materjalid on kile, tõrvapapp jt hüdroisolatsioonimaterjalid. Niiskuse liikumise takistamisel peab mõtlema alati sellele, kust niiskus tuleb ja kuhu ta läheb. Takistuste puhul vesi koguneb ja siis tuleks mõelda seda, kuhu liigub kogunenud vesi edasi.
Niiskete ruumide (duširuum, saun jne) puhul on hüdroisolatsiooni kasutamine vajalik, kuid siis tuleb järgida ehitusnorme. Kõige parem on, kui selliste ruumidega tegeleksid vastava koolituse saanud inimesed.
Oluline hariliku majavammi leviku põhjus on vähene või äravajunud soojustus. Ruumide normidest väiksemal soojustamisel on oht, et kastepunkt nihkub konstruktsioonide sisse ja selle tulemusena tõuseb konstruktsioonidetailide niiskus.
Samal põhjusel tekivad paneelmajades hallitusseente kolooniad viimase korruse lae nurkades ning akende ümbruses. Soojustada tuleks ka veetorusid, kus temperatuuride vahe tõttu vesi kondenseerub.
Veel võib põhjustena ära tuua katuse lekkimise, vihmavee äravoolutorustiku puudumise, torude lekkimise, üleujutused ja palju teisi põhjuseid. Võib kindlalt väita, et harilik majavamm on tagajärg, mille tekkeks on alati põhjus.
Kahjuks korvavad Eesti kindlustusettevõtted majavammi kahju üksnes siis, kui see on tingitud veeavariist, ülejäänud juhtumid jäävad majaomanike lahendada.
Majavammi pärast hoonet veel põletada ei tasu
Üheks majavammiga seotud müüdiks on see, et kui leitakse majaseen, siis pole midagi muud teha kui maja maha kanda (põletada).
Kui on tehtud otsus, et hoone tuleks hävitada ja seda pole võimalik päästa, siis on enamikul juhtudel tegemist poliitilise otsusega. Tänapäeval on võimalik majavammiga edukalt võidelda ja päästa väliselt tugevasti kahjustatud hoone.
Kui leiate majavammi, säilitage rahulik meel, otsige sellealast kirjandust, küsige spetsialistidelt ja leidke lahendusi.
Tunnustatud spetsialisti leiate Eestis nii meie ettevõttest kui ka Tallinna Tehnikaülikooli juures asuvast materjaliuuringute keskusest. Meie andmetel rohkem pädevaid spetsialiste Eestis pole.
Seega viimane soovitus on, et ärge kuulake inimeste arvamusi, uskuge neid, kellel on teadmised.
Abi vammi vastu saab spetsialistidelt
Eespool toodud majavammi leviku põhjused pole kindlasti lõplikud, nimetatud ala vajab veel ulatuslikku uurimist ning vastamata on veel paljud majavammi tekke ja levikuga seotud küsimused.
Kindlasti oleks hoonete omanikel ja haldajatel kasulik teada, et seenkahjustuse tekkeohtu (biokahjustuste standard EVS-EN 335-2:2002) on võimalik analüüsida ja riski hinnata. Selleks on olemas vastava kvalifikatsiooniga ettevõtteid.
Seenkahjustuste kohta saate esitada küsimusi allakirjutanule ning teistele tunnustatud seenespetsialistidele foorumis mycology.ee/foorum. Selles foorumis vastavad ainult spetsialistid ning puudub võimalus asjatundmatutelt inimestelt arvamuslikku infot saada. Samuti leiate abi kodulehelt majavamm.ee.
Loe lisaks: K.Konsa ja K.Pilt Hoonete biokahjustused (2012)